Siin on minu e-portfoolio, mis on ülesehitatud vastavalt koolitaja kutsestandardile, tase 7 taastõendamine. Dokumendid on leitavad siit:
https://padlet.com/helinakibar/kutse-taast-endamine-tase-7-66nov6tdclev8kdm
KUTSE TAASTÕENDAMINE TASE 7
4. Arendus-, loome- ja teadustegevus täiskasvanukoolituse valdkonnas
4.1 Panustab täiskasvanukoolituse valdkonna arendus-, loome- või teadustegevusse.
Olen juhendanud Tiina Ilvese (nüüd Tohver) magistritööd. Olen autor ja toimetaja raamatule „Koolitusjuhi käsiraamat“ (2022). Olen toimetanud EPALE sihtgrupi põhiseid juhendmaterjale. Olen panustanud EPALE blogisse artiklitega, tutvustanud Koolitusjuhi Käsiraamatut Äripäeva saates „Õppetund“
Viide tõendusmaterjalile:
Tiina ilves „Coachi arengu toetamise võimalused“ (2021). Magistritöö
Koolitusjuhi Käsiraamat. EPALE (2022). Toimetaja ja autor.
https://epale.ec.europa.eu/et/resource-centre/content/koolitusjuhi-kasiraamat
EPALE temaatiliste kogumike toimetamine (2023)
https://epale.ec.europa.eu/et/blog/epale-sihtgrupipohised-sisukogumikud
Äripäeva Raadio saade õppetund
https://www.aripaev.ee/raadio/episood/koolitusjuht-saab-nutika-virtuaalse-abimehe
Koolitusjuhi käsiraamatu veebikursus
https://www.kutsekoda.ee/kasiraamat/#/
4.2 Osaleb elukestva õppe diskussioonides või koostöövõrgustike, töögruppide tegevustes avaldades arvamust ja tehes ettepanekuid täiskasvanuhariduse valdkonnas ning laiendades võrgustikku.
Olen olnud EPALE täiskasvanuhariduse saadik alates 2021. Osalenud aktiivselt EPALE töös- kirjutanud blogipostitusi, teinud uuringutest ülevaateid, aidanud koostada õppevara ja osalenud Koolitajate Mittekonverentsil töötoa moderaatorina ja aidanud konverentsi korraldamisel. 2023 arvamusfestivali esindasin EPALE eksperdina täiendkoolituse kvaliteedi arvamustoas. Olen tutvustanud EPALE ka sisekoolituse konverentsil ja Sisekoolitajate Liidus.
Viide tõendusmaterjalile:
EPALE temaatiliste kogumike toimetamine
https://epale.ec.europa.eu/et/blog/epale-sihtgrupipohised-sisukogumikud
Kuidas kiusata koolitajat ehk mida teha kiusupunnidega koolitusel. EPALE (2022)
https://epale.ec.europa.eu/et/blog/kuidas-kiusata-koolitajat-ehk-mida-teha-kiusupunnidega-koolitusel. Auhinnatud kui „Aasta loetuim blogipostitus 2022“ EPALE
Julge olla koolitusjuht. EPALE(2022). https://epale.ec.europa.eu/et/blog/julge-olla-koolitusjuht
Koolitusjuhi Käsiraamat. EPALE (2022). Toimetaja ja autor
.https://epale.ec.europa.eu/et/resource-centre/content/koolitusjuhi-kasiraamat
Tervist ja õppimist toetav toit koolituse toetajana. EPALE (2021).
Andragoog kui arengu ja tandempartner. EPALE (2021).
https://epale.ec.europa.eu/et/blog/andragoog-kui-arengu-ja-tandempartner
Digi(õppe) kevadväsimus. EPALE (2021).
https://epale.ec.europa.eu/et/blog/digioppe-kevadvasimus
Äripäeva Raadio saade õppetund
https://www.aripaev.ee/raadio/episood/koolitusjuht-saab-nutika-virtuaalse-abimehe
Koolitusjuhi käsiraamatu veebikursus
https://www.kutsekoda.ee/kasiraamat/#/
Arvamusfestivali "Tark Õppija Täiendkoolituses" 2023 videosalvestus
https://www.youtube.com/watch?v=n2iH88-NZfs
4.3 Juhendab ja nõustab madalama kutsetasemega või kutseta koolitajaid.
Olen töötanud välja PARE baaskoolituse raames koolituse- ja arenduse mooduli ning koolitanud aastatel 2022-2023 koolituse raames. Olen 2021- 2022 aastatel koolitanud 5 gruppi sisekoolitajaid sh töötanud välja koolitusprogrammi ja hinnanud tulemuslikkust. Olen õpetanud liikumisõpetajaid, treenereid 2020-2023 joogameetodite kasutamise osas liikumistundides ja treeningutel. Viide tõendusmaterjalile:
PARE baaskoolituse arendusmoodul
https://pare.ee/event/arenguprogramm-personalitoo-baasoskused-i-grupp/
Joogameetodid ja tehnikad liikumistundides koolituskava
Sisekoolitajate koolitusprogramm
5. Professionaalne enesearendamine
5.1 Reflekteerib ja hindab enda tegevust õpi-, grupi- ja isiksuslike protsesside juhtimisel, toob välja enda tugevused ja
arenguvajadused ning kavandab tegevused enda arendamiseks.
Analüüsin ja hindan ennast kui õpetajat iga päev mõtestades enda poolt kogetut. Analüüsin protsessi kui tervikut, alates pakkumisest kuni tulemuslikkuse hindamiseni, sh kasutatud meetodeid ning edasi antud sisu. Kirjeldan enda jaoks mõttes saadud kogemuse ning toon välja aspektid, mis ma tegin hästi ja mida ma teeks teisiti. Mõtestan läbi oma arengukohad ning planeerin teadlikult tegevusi, mis aitaks mind ise õppijana ning õpetajana edasi. Pean isiklikku märkmikku kogemuse mõtestamiseks ja jagan seda, mida ma olen õppinud, oma blogis.
Samuti olen ma tänulik, et mul on mu tugivõrgustik õpetajate ja andragoogide näol olemas, kellega kogetut arutada ja analüüsida.
Oma tugevusteks pean oma autentsust, süsteemsust ning teoreetilise teadmise sidumist praktikaga. Samuti suudan ma selgelt ja konkreetselt end väljendada ning seletada keerulised mõisted õppijale arusaadaval viisil. Tulen hästi toime ka manipulatsiooniga. Lisaks olen inimesena inspireeriv, avatud ja positiivne ning suudan enda käitumist suunata ja analüüsida vastavalt situatsioonile. Väikse lapse emana olen ma õppinud olema rohkem kannatlik. Arengukohana tunnetan, et tahaksin rohkem kasutada IT vahendeid koolituse mitmekesistamiseks ja arendada end e-õppe valdkonnas. Samuti olen ma vahel enda suhtes liialt kriitiline ja vahel võtan oma tööd liialt südamesse.
Viide tõendusmaterjalile:
https://helinakibarbodymind.weebly.com/blogblogi
5.2 Tegeleb eneserefleksiooniga, hindab oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset seisundit ning võtab kasutusele
abinõud tasakaalu saavutamiseks ja säilitamiseks.
Ma annan iganädalaselt joogatunde täiskasvanutele ja personaaltreeninguid igas vanuses õppijale, mis hoiab ka mind füüsiliselt kui ka vaimselt tervena. Ma mediteerin iga päev, et hoida enda meel terve ja avatuna. Ma puhkan ja hoian oma unereziimi rangelt paigas, et ma jõuaks oma teadmisi, kogemusi ja oskusi jagada. Ma toitun üldiselt tervislikult, et hoida oma keha töökorras. Armastan väga viibida värskes õhus, mis aitab mul ennast laadida ka pärast kõige pingelisemat koolituspäeva. Pean isiklikku märkmikku, kus ma igapäevaselt reflekteerin oma päeva, kogemusi ja õppetunde. Hoian kontakti ka oma nn kriitiliste sõpradega, kellega oma kogemusi jagada ja mõtestada.
.
Viide tõendusmaterjalile
https://helinakibarbodymind.weebly.com/
https://helinakibarbodymind.weebly.com/blogblogi/
5.3 Hoiab end kursis uuemate suundadega täiskasvanukoolituse valdkonnas. Käsitleb ennast õppijana, vastutab enda
arengu eest.
Tegelen pidevalt enesetäiendamisega. Olen läbinud aastatel 2020- 2023 11 koolitust, mis puudutab minu koolitusvaldkondi alates psühholoogiast kuni treeningmetoodikani. Omandasin personaaltreeneri kutse, et veel paremini olla abiks inimeste füüsilise ja vaimse tervise toetamiseks. Koolitaja käsiraamatu peatükkide kirjutamisel lugesin läbi mitmeid erinevaid erialaseid allikaid. Lisaks püüan väikese lapse kõrvalt ka iga kuu ühe raamatu läbi lugeda, mis on päris suur väljakutse.
Viide tõendusmaterjalile
Läbitud koolitused 2020- 2024.
Sertifikaadid on siin:
https://padlet.com/helinakibar/kutse-taast-endamine-tase-7-66nov6tdclev8kdm
2024 Teaduspõhine lähenemine kehakoostise parandamiseks
Corpus Koolitused OÜ 24h
2023 Gluteeni- ja laktoosivaba kringli küpsetamise koolitus
Tallinna Teeninduskool 4h
2023 Meditation Teacher Training 100h
Punnu Wasu Bali
2021 Positive Psychology
University of North California at Chapel Hill
2020-2021 Science of Well Being
Yale University
2020 Sports Science.
University of Columbia. Coursera
2020 EKR3 ja EKR4 treeneri tasemekoolitus
Tartu Ülikool • 100h • Eesti
2020 Eritoitumine ja eritoidu valmistamine
Tallinn Teeninduskool • 26h • Eesti
2020 Esmaabi
Eldred OÜ • 8h • Eesti
2020 Psühholoogia alused
Tartu Ülikool • 3 kuud • Eesti
2020 Personal Trainer Qualification
Intensive PT EFQ4 • 3 kuud • Eesti
2020 Mindfulness Based Stress Reduction Therapy
Centre of Mindfulness Finland • 2 päeva • Soome MBSR baaskursus
Läbivad Kompetentsid
Valdab koolitusel käsitletavat valdkonda/teemat/ainet, hoiab end kursis valdkondlike uuendustega, arvestades valdkonna- ja ainealase teadmuse, teaduspõhisuse ja parimate praktikate ning õppekavast/koolitusprogrammist tulenevate nõuetega.
Minu portfoolios on 3 peamist teemat:
1) Personaliarendusprotsesside juhtimine.
2) Täiskasvanute koolitaja kompetentsid, juhendamine töökohal
3) Füüsiline ja vaimne tervis
Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli 4 aastase bakalaureuse õppekava kasvatusteadustes andragoogika erialal. Magistrikraad (cum laude) on mul samuti andragoogika erialal. Praktilise kogemuse omandasin töötades üle 10 aasta avalikus sektoris, alustades koolitusnõunikuna, koostades koolitus- ja arendusstrateegiad, arendades erinevaid personaliarendusprotsesse ning korraldades igapäevaselt sise- kui ka väliskoolitusi, sh luues sisekoolitusprogramme, kogudes ning analüüsides koolitusvajadust ja hinnates tulemuslikkust. Hiljem töötasin koolitusjuhina ning rahvusvahelise personalipoliitika juhina, kus vastutasin lisaks personaliarendusprotsesside juhtimisele ka personali karjääri- ning tsiviilmissioonide planeerimise eest. Samuti olin sisekoolitaja rollis ning vastutasin sisekoolitajate arendamise eest. Hiljem Välisministeeriumist lahkudes töötasin Siseministeeriumi haldusalas personalijuhi ja projektijuhina, kus minu tööülesanded olid sarnased. Avalikus sektoris töötades olin 2005-2012 a. Koolitusjuhtide Kogu esimees, aidates arendada valdkonda avaliku sektori üleselt, sh olin ESF 2005-2012 projektikomisjonis personaliprojektide hindaja ning kuulusin ka Riiklikku Koolitustellimuse Komisjoni (2004-2011).
Olin Tallinna Ülikoolis külalislektor ( 2009-2019 a). Minu õpetada olid ained „Koolitus- ja arendusprotsessi juhtimine organisatsioonis. Koolitusettevõtlus“ (magistri õppekava), ühel aastal viisin läbi ka ainet „Täiskasvanukoolituse alused ja põhimõtted“ (bakalaureuse õppekava). Lisaks olen olnud juhendaja magistritöödele ja retsensent uurimistöödele.
Koolitaja rollis olen olnud alates 2008. aastast, esmalt sisekoolitaja rollis, siis lektorina ülikoolis. Koolitaja rollis olen olnud 2009. aastast, alustades lühiettekannetest seminaridel-konverentsidel ning edasi viies läbi juba koolituspäevi oma kompetentsi piires.
Jooga valdkonnas oman ma rahvusvaheliselt tunnustatud treeneri sertifikaati (RYT 500h), olles läbinud 200h baaskursuse ning õppides edasi Saksamaal 300h edasijõudnud õpetaja koolitusel (Yoga Circle Berlin Academie, Noah Maze). Lisaks rahvusvahelistele täiendkoolitustele (Yin 60h, Restorative 30h, Kids Yoga 25h, Prenatal yoga 20h, Yoga Nidra 30h, Meditation Teacher 100h) töötan ma treenerina alates 2014. aastast, andes grupi- ja individuaaltunde ning viies läbi seminare ja koolitusi. Mul on personaaltreenerikutse tase EFQ4 ja EKR3.
2 . Teab täiskasvanukoolituse põhiprintsiipe ja lähtub koolitusel täiskasvanud õppija eripäradest.
Minu haridus, töö- ja elukogemus väärtustab inimest kui tervikut, tuues välja tema ainulaadsuse ja eripära. Seega lähtun ma alati õpetamisel põhimõttest, et igaühel on oma kogemus, teadmised, oskused ja väärtused. Minu jaoks on õppimine ja õpetamine sarnane läbirääkimistega- nii iseendas, grupis kui ka ühiskonnas, kus pooltel on oma eesmärgid, huvid, teadmised, oskused ja kogemused. Pooltel võib olla erinev kultuuritaust, keel ja arusaamad. Mõnikord lähevad läbirääkimised algusest peale sujuvalt ja tõrgeteta- eesmärgid seatud, teekond kokkulepitud ja väljundid mõistetud. Koostöö on sujuv ja mõlemale osapoolele rõõmus ning rikastav kogemus. Teinekord on jälle õppimise teekond käänuline, sest eesmärgid on erinevad ja ootused ei ühildu, vahel tuleb ka palju emotsioone mängu. Mõnikord ei oldagi valmis koostööks.
Õpetajana on iga koolitus minu jaoks õppimiskogemus. Protsessis räägin alati läbi õppijate vajadused ning ootused, püstitame eesmärgid ja väljundid tulemuseni jõudmiseks. Minu jaoks on oluline, et koolitus tekitaks õppijates emotsiooni, sest emotsioon käivitab tihti muutuse ning viib ka õpitu rakendamiseni, mis on minu jaoks väga oluline väärtus. Ma pean enda tugevuseks õpetajana teooria viimise praktikasse, aidates luua keskkonna, mis võimaldab näha seoseid reaalsete olukordadega ning leides koos arenguvõimalused.
3 . Väärtustab täiskasvanud õppijat, järgib oma töös eetilisi norme (vt kutsestandardi lisa 3 Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks) ja konfidentsiaalsusnõudeid; hoiab kutse mainet.
Koolitajana pean väga oluliseks ausust, austust ja kohusetunnet. Ausus iseenda ja õppijate vastu on minu jaoks elementaarne tingimus. Julgus tunnistada, kui sa ei tea või oled eksinud, sest mitte keegi meist ei ole selles ajastus elav entsoklüpeedia või ilmeksimatu. Samuti olles töötanud pikalt ka koolituste tellijana, on minu jaoks oluline, et koolitaja tunnistab, kui ta ei ole tellitavas teemas pädev ning keeldub tööd vastu võtmast või soovitab kedagi teist enda asemele. Lisaks pean oluliseks, et kui koolitaja ja tellija tunnetavad eetilisi konflikte koolituse kokkuleppimise faasis, tasub mõlemal poolel endale teadvustada koostöö võimalikku mittesobivust.
Austus nii õppija kui ka õpetaja suhtes märgib maha piirid, mille raames me läbirääkimisi peame ja koostööd teeme. Õpetajana austan iga õppija ainulaadsust, tema kogemusi, teadmisi, oskus ja väärtusi ning õpetajana ootan vastu sama. Austus tähendab ka minu jaoks seda, et ma austan õppimise aega ning ruumi. Jälgin ja pean kinni kokkulepetest, ajakava, tähtaegade ja ülesannete osas ning teadvustan täiskasvanud õppija vabadust valida. Olen teadlik õppija personaalsest ruumist ning ootan ka, et minu personaalset ruumi aktsepteeritakse. Usun, et õppeprotsess on jagatud vastutus, kus on nii koolitajal kui ka õppijal oma osa anda.
Hoian koolituse käigus loodut konfidentsiaalsena ning järgin materjalide puhul viitamise nõudeid.
4. Järgib täiskasvanuõpet ja teisi valdkonna tegevusi reguleerivaid seadusi.
Andragoogina lähtun täiskasvanuõppe printsiipidest- tolerantsus, empaatia, partnerlus, dialoog, sõltumatus, vabadus, mis on ka läbivad põhimõtted jooga filosoofias. Lähtumine inimesest kui tervikust, tema ainulaadsusest, aktsepteerides tema väärtusi, kogemusi, teadmisi ja oskusi. Minu jaoks on iga suhe dialoog ja partnerlus, nii iseenda, õppija kui ka grupiga ja meil on vabadus ning võimalus valida, kuidas me selles dialoogis oleme ning mida me sinna dialoogi anname, et meievaheline suhe toimiks. Usun, et inimesena on minus palju empaatilisust, olen iseendaga sõber ja õpin end iga päev paremini tundma ja loodan, et suudan ka seda täiskasvanud õppijaga jagada.
Olen kursis täiskasvanute koolituse seadusega, tööandjana toetunud seadusele töötajate koolituse planeerimisel. Olen läbinud ettevõtluse baaskoolituse EAS-is ja tunnen täiskasvanukoolituse standardit. Kuna ma koolitan enamasti koostöös täiendkoolituse asutusega, siis järgin, et täiendkoolituse asutus järgib seaduses ettenähtud nõudeid ja minu poolt läbiviidud koolitus vastab täiskasvanukoolituse standardile. Tunnen Euroopa Liidu elukestva õppe alast poliitikat ning jälgin jooksvalt EPALE täiskasvanuhariduse veebikeskkonda ning sotsiaalmeediat. Olen olnud EPALE täiskasvanuhariduse saadik alats a 2021. Kuna ma olen konsulteerinud ja koostanud hariduse arengukava, siis arengukava koostamisel lähtun rahvusvahelistest uuringutest ja soovitustest ning Eesti hariduspoliitika põhimõtetest.
5 . Annab õppijatele tagasisidet kogu koolitusprotsessi vältel.
Annan õppijatele tagasisidet kogu koolitusprotsessi vältel, alates eeltööst koolituse ettvalmistamisel (fookusgrupi või individuaalintervjuud, küsimustikud), koolituse alguses läbi rääkides koolituse eesmärgid ja kaardistades koolitatavate ootused ning kasutades erinevaid õppijaid kaasavaid koolitusmeetode koolitusprotsessi jooksul (juhtumianalüüsid, rollimängud, argumentide tehnikad, ajurünnakud) ning koolitusprotsessi lõpus kogudes tagasisidet erinevate (sh interaktiivsete ) meetodite toel. Samuti olen läbiviinud järel intervjuusid ja järelseminare tagasiside saamiseks ja analüüsimiseks.
6 . Kasutab korrektset koolituse läbiviimise keelt kõnes ja kirjas.
Pean selget ja korrektset keelekasutust väga oluliseks kogu koolitusprotsessi vältel, alates planeerimisfaasist, õppematerjalide ja tagasisideni välja. Koolituse tagasiside põhjal on õppijad välja toonud minu selge ning meeldiva hääletooni ning mõistetava ja arusaadava keelekasutuse. Pean oma tugevuseks teoreetiliste seisukohtade kriitilist tõlgendamist, analüüsi ja võrdlusoskust ning sellest tulenevat selget üldistusoskust. Olen olnudEPALE parima blogipostituse autor 2022.
7 . Kasutab asjakohaseid IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) vahendeid õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel, hindamisel ja enesearengu toetamisel; oskab allikakriitiliselt veebipõhist infot otsida; teab digiõppe võimalusi ja oskab kasutada sobilikke metoodikaid digiõppe läbiviimiseks täiskasvanute koolituses; oskab luua, kasutada ja jagada veebipõhiseid materjale.
Kasutan erinevaid IKT vahendeid ja veebipõhiseid keskkondi õppe läbiviimisel, hindamisel ja ensearengu toetamisel(nt/padlet.com, mentimeter.com, pollev.com, youtube, bubble.us, mindmup, easel.ly, wordpress jmt). Oskan allikakriitiliselt veebipõhist infot otsida. Olen aidanud arendada veebipõhised e-õppe programme.
1. Õppeprotsessi planeerimine
1.1 Selgitab välja, analüüsib ja üldistab õpperühma õpi- ja erivajadusi, lähtudes sihtgrupi arenguvajadustest ning juhindudes valdkonna arengust.
Tellimuskoolituste puhul on pakkumise koostamise aluseks tellijapoolne lähtesituatsiooni kirjeldus,mis enamasti annab infot esialgse pakkumise ja koolitusprogrammi koostamiseks. Koolituse ettevalmistusfaasis viin tavaliselt läbi telefoniintervjuu tellijaga või meelsamini kasutan vahetut kohtumist tellijaga (koolitusjuht, valdkonna spetsialistid, koolitatavad), mis annab põhjalikuma ülevaate tegelikust koolitusvajadusest vs koolitussoov. Samuti annab ülevaate tegelikust koolitusvajadusest kohtumine/intervjuu koolituse sihtgrupi esindajaga. Koolitusvajaduse analüüsi allikana kasutan lisaks intervjuu meetodile varasemate koolituste tagasisidet, eelküsimustikku, intervjuud, fookusgrupiintervjuud, dokumentide analüüsi (sh arenguvestlused, kompetentsipõhine hindamine). Intervjuude analüüsi tulemusena olen kasutanud temaatilist analüüsi (teemakraadid) või tähenduste kategroriseerimist, mis võimaldavad välja tuua sihtgrupile olulised teemad ja väljakutsed.
Kui koolitusele eelnevalt ei ole võimalik koolitusvajaduse analüüsi põhjalikumalt läbi viia (koolitaja soovist sõltumata), siis kasutades erinevaid grupitöö ning individuaalseid meetode on võimalik samuti koolitusvajadust täpsustada, et luua sihtgrupi koolitusvajadusele vastav sisu.
1.2 Koostab väljundipõhiseid õppekavasid (vt kutsestandardi lisa 2 Kutsestandardis kasutatud terminid), lähtudes sihtgrupi õpivajaduste analüüsist ja kavandab ressursid õppekava elluviimiseks.
Olen koostanud, arendanud ja rakendanud mitmeid väljundipõhiseid õppekavasid lähtuvalt sihtgrupi vajadustest ning tellijapoolsetest ootustest. Kuna ma olen külalislektor Tallinna Ülikoolis ning viin läbi ka täiendkoolitusi TLÜ täiendkoolituse üksuse alt, siis minu kaasabil ning meeskonnatöö tulemusel on valminud mitmed tasemeõppe ainekavad ning täiendõppe õppekavad.
Minu jaoks on oluline loogiline tervik, koolitusvajadus seotud koolituse eesmärkide, sisu, meetodite, väljundite ja hindamisega. Samuti pean ma väga oluliseks eesmärkide ja väljundite puhul reaalset teostatavust ajalises raamis.
1.3 Valmistab ette konkreetse koolituse sisu ja metoodika, lähtudes sihtgrupi ja õpperühma vajadustest ja õppekavas
fikseeritud õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest. Loob koolituse sisu ja uuendab/kaasajastab seda pidevalt.
Koolituse sisu ja metoodika valin vastavalt sihtgrupi vajadustele ning õppekavas seatud õppeväljunditele, samuti lähtun varasemast tagasisidest ning praktilisest kogemusest. Minu jaoks on äärmiselt oluline, et koolituse sisu vastaks just antud sihtgrupi vajadustele, vaatamata sellele, et koolitusteema või programm võib olla korduva iseloomuga. Seega uuendan pidevalt oma koolituse sisu ja meetode ning valin need vastavalt koolituse eesmärkidele ja väljunditele, lähtudes just antud grupi eripäradest. Samuti on minu jaoks oluline lähtuda grupidünaamikast ja tasakaalu printsiibist, mis tähendab avatud meelt ja meetodite mitmekeskisust kogu koolitusprotsessi vältel. Arvestan sellega, et valitud meetodid oleksid tasakaalus kogu protsessi jooksul, arvestades meetodite variatiivsust, ajalist mõõdet, grupidünaamikat, samal ajal säilitades tasakaalu meetodite kasutamise intensiivsuse osas.
1.4 Koostab ja/või kohandab õppematerjale, lähtudes õppekavast ja või koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest. Viitab korrektselt allikatele, arvestades autoriõigusi.
Õppematerjalide puhul jälgin, et nad oleksid praktilised, selge struktuuriga, süsteemsed ning aja- ja kohapaindlikud. Kuna info on ajas muutuv ja täiskasvanuõppes me loome koolituse käigus sisu, siis on minu loodud koolitusmaterjalid tihti töövihiku vormis, mis võimaldab osalejal leida teemad-pidepuntid üles struktureeritud ja selgel viisil, samal ajal luues ise õppesisu, mida on võimalik pärast koolitust töösse rakendada. Samuti poodan ma pigem elektrooniliselt jagatud õppematerjale, mis võimaldavad hoida ja säilitada ruumi meie ümber. Koolituse käigus grupi ja õpetaja poolt loodud sisu jagan ma enamasti grupiga elektrooniliste vahendite toel jälgides konfidentsiaalsuse nõudeid.
Viitan korrektselt allikatele ning lisan õppematerjali lõppu kasutatud kirjanduse loetelu koos soovitatava kirjandusega iseseisvaks lugemiseks.
2. Õppeprotsessi läbiviimine
2.1 Selgitab õppijatele õppekavas ja/või koolitusprogrammis seatud õppe eesmärke. Toetab õppijaid individuaalsete
õpieesmärkide seadmisel, aidates siduda neid õppekavast tulenevate eesmärkidega.
Õppe eesmärkide edastamine koolitatavatele võiks toimuda juba enne koolitust, seega palun tellijal võimaluse korral enne koolitust edastada koolituse eesmärgid, et nad saaksid enne koolitust tutvuda. Koolituse alguses selgitan alati osalejatele koolituse eesmärke ja väljundeid ning palun koolitatavatel enda indidviduaalsed eesmärgid sõnastada kasutades selleks erinevaid meetode. Mõnikord ei ole koolitatavate eesmärgid piisavalt selged, siis grupiga jagamine või ühiselt eesmärkide sõnastamine aitab samuti eesmärke täpsustada. Kuna täiskasvanu motivatsioon koolitusprotsessis osalemiseks on erinev, siis kasutan vahel anonüümset tagasisidet, et saada teada koolitatavate tegelik eesmärk ja motivatsioon ning sellest lähtuvalt grupidünaamikat suunata. Üsna tihti täpsustavad koolituse eesmärgid protsessi vältel, mis tõttu kasutan erinevaid refleksiooni toetavaid meetode kogu protsessi jooksul ning koolituse lõpus jõuame alati eesmärkide ning väljunditeni tagasi, et koos ning individuaalselt hinnata, kuidas ja mis määral eesmärgid said täidetud. Vahel ei ole koolitatav koolitusele tulnud nö vabatahtlikult, vaid on tellija poolt saadetud, ka siis aitan koolitataval eesmärke läbi koolitusprotsessi enda jaoks teadvustada ja mõtestada.
Viide tõendusmaterjalile:
Kasutan erinevaid meetode eesmärkide sõnastamiseks nagu näiteks tummvestlus, anonüümsed märksõnad, partnerite intervjuu, mõttekaardid, metafoorkaardid, ring.
2.2 Rakendab erinevaid võtteid õppimist toetava keskkonna loomiseks, kaasates õppijaid. Kujundab õppimist
soodustava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna ka keerukates tingimustes, kasutades oma loovust ja kogemust.
Minu jaoks on koolitusprotsessis olulised nii füüsiline- psühholoogiline kui ka sotsiaal-kultuuriline keskkond. Kui mul on võimalik koolitajana valida füüsilist keskkonda, siis see on avar, valge, soe ja õhurikas ning võimaldab piisavalt ringi liikuda ning ruumi ümber paigutada. Kuna ma olen seotud olnud projektidega, mis hõlmavad koolitusi üle eesti, kus on olnud pigem koolituseks ebasobivad tingimused, siis olen ka hakkama saanud ilma elementaarsete vahenditeta ja oma loovusele ning positiivsele suhtumisele tuginedes. Hiljem on koolituse tagasiside olnud pigem positiivne, sest tegelikult sõltub palju sellest, kuidas koolitaja ise suhtub olukorda ning kuidas ta suudab ruumi luua, sõltumata sellest, millised on välised asjaolud. Olla loov ja positiivne ning anda endast parim, et õppimiskogemust toetada.
Keskkonna puhul on kõige kriitilisem alati koolituse algus ja lõpp, et saavutada osalejatega kontakt, sest isegi omavahel tuttavate inimeste (sh sisekoolituste) puhul tuleb läbida kohanemisfaas ning peale lõunat võidelda energiataseme ja tähelepanu langusega. Ma jälgin jooksvalt grupidünaamikat ning hoian kontakti õppijatega kogu protsessi vältel kasutades erinevaid meetode keskkonna hoidmiseks.
Kuna olen ise õppinud ja töötanud välisriikides, siis on mul õpetamis- ja õppimiskogemus erinevatest riikidest pärit õppijatega ning minu varasem kogemus diplomaadi rollis on andnud mulle väga tugeva kultuuriteadliklusse, mistõttu ei pea ma keskkondi ega gruppe keerulisteks olukordadeks, vaid pigem võimalusteks.
Viide tõendusmaterjalile
Töötasin 10 aastat Välisministeeriumis diplomaadina. Koolituse tagasiside minu poolt läbiviidud koolitustele toob välja minu tugevust keskkonna loojana ja juhtijana ka väga keerulistes ja konfliktsetes olukordades.
2.3 Juhib õppeprotsessi, pidades silmas õppekavast tulenevaid ja õppijate individuaalseid õpieesmärke. Viib vajaduse
korral sisse muudatusi õppe etappide järjestuses ja töövormides, kaasates õpperühma ja arvestades iga üksikuõppija vajadusi.
Ma usun kohalolu võlusse. Esiteks peab koolitaja ise olema kohal enda juures, omama tugevat eneserefleksiooni oskust, saama aru iseendast ning oma mõjust, jälgides enda käitumist ja väljendusviisi, sest kui sa ei juhi iseennast, kuidas sa saad juhtida protsessi. Samuti koolitajana olen kohal koolitusprotsessis jälgides grupidünaamikat ning kasutama loovust ning teadlikult meetode protsessi ning tähelepanu hoidmiseks. Koolitajana olen küllatki paindlik kohandades planeeritut vastavalt protsessi liikumisele, samas kaotamata silmist õpieesmärke ja väljundeid. Ma austan nii enda kui ka kaasõppijate aega ning püüan hoida ruumi tulemuslikuna mõlemale poolele. Koolitajana olen piisavalt hästi ette planeerinud oma ajakasutuse, sisu ja meetodid, kuid koolitusprotsessi vältel olen valmis neid muutma ning tooma ka midagi uut sisse, mis koolitusprotsessis vajaks käsitlemist koolitatavate vajadusi silmas pidades.
Mõistan koolitusptotsessi juhtimist kui jagatud vastutust, kus nii mina koolitajana kui ka õppijad vastutavad selle eest, et meie koosveedetud aeg oleks tulemuslik. Samuti olen teadlik, et täiskasvanute õpieesmärgid ja vajadused on erinevad, aga kuni tegemist ei ole individuaalse õppega, siis tihti tuleb ka kompromisse teha.
Viide tõendusmaterjalile
Koolituse ettevalmistamisel on mul alati ajakava teemade kaupa läbimõeldud ning materjalid vastavalt ülesehitatud. Samas kui protsessi käigus selgib, et mõni teema vajab süvitsi minemist või mõni teema on koolitavate jaoks vähem oluline, siis enda pädevust silmas pidades olen valmis muutma nii meetode, sisu kui ka ajakava.
2.4 Kavandab ja juhib õpet lähtuvalt õpi-, grupi- ja isiksusliku kasvu protsessidest. Algatab ja juhib tegevusi vastupanu
ületamiseks õpperühmas, kasutades konfliktolukordi õppimise allikana.
Ma olen töötanud gruppidega avatud koolituste raames, kus inimesed tulevad kokku ainult mõneks tunniks, kui ka pikemate projektide raames, kus koolituseks kokku pandud grupp käib koos veel ka pärast koolitust (Archimesede KOV haldussuutlikkuse programm, Viljandi valla hariduse arengukava). Samuti olen ma juhendanud tunde, kus ma näen inimese isiksusliku kasvu läbi mitme aasta, mis on minu jaoks väga eriline kogemus.
Archimedese KOV programmi raames oli väga põnev jälgida ja toetada gruppe, kes pandi kokku enne poliitilisi liitumisotsuseid, kus grupp pidid tegema koostööd ning jagama grupi raames finantsid noorte valdkonna toetamiseks. Väga selgelt koolitajana nägin ma grupi kohanemis- , koostöö- ja keerulisi konfliktifaase, kus tulid välja isiklikud huvid ja soovid, mis ei ühildunud grupi omadega. Kuidas grupp õppis koostööd tegema ning kasvas koos ühise eesmärgi nimel. Koolitajana oli kogu protsess väga suur õppimisallikas, kus esialgu näilisena tundunud koostöö projekti lõppfaasis lihtsalt katkes isiklike konfliktide tulemusena ning kuidas erinevate meetodite toel see taaskord toimima saadi. Koolitajana ma olen kogenud, et konfliktid on kõige suuremad muutuste ja õppimise allikad ning pigem tunnetan ma neid enda jaoks väljakutsetena, mis mind inimesena ja koolitajana on palju kasvatanud,
Koolitajana ma olen piisavalt empaatiline, positiivne, tasakaalukas ning lahendusele orienteeritud, valdan erinevaid strateegiaid konfliktidest ülesaamiseks. Samuti oman piisavalt kogemusi läbirääkimissituatsioonidest, mida konfliktide lahendamiseks kaasa võtta.
2.5 Koostab hindamisjuhendi ja hindab õpiväljundite saavutamist.
Õpiväljundite saavutamist olen ma kõige rohkem hinnanud olles külalisõppejõud TLÜs, kus ma iga aasta pean hindama üliõpilaste töid ja arengut. Ma ei väida, et hindamine on minu jaoks lihtne, aga selle 9 aastase praktika jooksul olen ma palju õppinud ning pigem pean ennast objektiivseks hindajaks, kes ei karda anda edasi konstruktiivset kriitikat.
Täiendkoolituste raames olen ma hinnanud HITSA koolitusprogrammide raames haridusasutuste koolitusplaane, mis on valminud koolituse tulemusena. Samuti andnud koolituse tellijale tagasiside väljundite saavutamisest.
Ma usun, et minu hindamismetoodika on aja jooksul arenenud ning püüan seda iga aasta täiendada, et tagada objektiivsus ja individuaalsus. Minu jaoks on hindamise puhul väga oluline teadmiste, oskuste ja kogemuste rakendamine, mida täiendkoolituste puhul on päris raske hinnata, kuna sa ei näe inimesi tema töösituatsioonis.
Lisaks õppijate hindamisele, olen ma olnud ESF projektide hindaja ning vahetu juhina viinud läbi arenguvestlusi ning pädevuspõhiseid hindamiskoolitusi. Samuti olen ma loonud pädevuspõhiseid hindamismudeleid, hinnanud oma alluvate arengut ning läbinud ise korduvalt hindamist.
3. Õppeprotsessi analüüs ja hindamine
3.1 Kogub õppijatelt, kaaskoolitajatelt ja teistelt sidusgruppide liikmetelt arvamusi õppeprotsessi kohta, valides selleks sobivaimad meetodeid. Tegeleb metoodikate arendamisega.
Koolituse tulemuslikkust hindan kogu protsessi vältel, valides erinevaid meetode tagasidestamiseks erinevates tulemuslikkuse hindamise faasides. Koolituse tulemuslikkuse hindamisel lähtun ma D. Kirkpatricku mudelist. Reaktsioonitasandi mõõtmiseks kasutan ma erinevaid grupitöö vorme ja meetode (vaatlus, märksõnade tehnikad, tummvestlus, grupitöö), sh kasutan ka elektroonilisi vahendeid, mis võimaldavad anda vahetut tagasisidet anonüümselt (pollev.com). Tellimuskoolituste puhul tuleb enamasti kasutada tellijapoolset tagasiside küsitluse vormi, mis küll annab infot koolituse korralduse kohta, kuid koolitajale üsna vähe infot koolituse tulemuslikkuse kohta. Olen ka ise aidanud tagasiside vorme tellijale koostada ning tagaside vormide põhjal analüüsi teinud. Õppimise ja käitumistasandi hindamiseks olen kasutanud juhtumianalüüse, rollimänge, grupi- ja individuaalsed intervjuusid pärast koolitust. Organisatsioonitasandi hindamisel olen kasutanud organisatsiooni tulemuslikkuse näitajate analüüsi, rahuloluküsimustiku tulemusi ning projekiaruandeid (Archimedes). Lisaks olen loonud tervele organisatsioonile hindamissüsteemi koos kompetentsimudelitega (360 kraadi metoodikal).
3.2 Analüüsib õpitulemusi ning edaspidiseid õpi- ja arenguvajadusi, kasutades sobivaid analüüsimeetodeid, vajadusel
otsib lisateavet.
Õpitulemusi analüüsin ma kogu õpiprotsessi vältel kasutades erinevaid meetode (intervjuud, grupitööd, esseed, arendusrojektid), mille põhjal selgitan välja ka koolitusvajadusi, vajadusel teen muudatusi planeeritud õpiprotsessi ning ülesannetesse. Kõige suurem kogemus on mul olnud 9 aastat ülikoolis üliõpilaste õpitulemuste hindamisel ja uurimistööde retsenseerimisel. Erinevate dokumentide analüüs on ka suureks allikaks arenguvajaduste kaardistamisel. Organisatsiooni koolitusjuhina analüüsisin pidevalt arenguvestluste kokkuvõtteid ja kompetentsihindamise tulemusi, et edasist arenguvajadust planeerida. Kuna ma koolitan strateegilise planeerimise valdkonnas, siis olen aidanud kohalikel omavalitsustel analüüsida haidusvaldkonda kasutades erinevaid meetode (SWOT, PESTEL), et arenguvajadusi kaardistada ning eesmärke seada
3.3 Sõnastab hindamiskriteeriumid ja hindab õppeprotsessi.
Koostan väljundipõhised õppekavad-ainekavad ning hindamiskriteeriumid õppeprotsessi läbimiseks. Kõige formaalsem on hindamine üliõpilaste hindamisel, mida ma olen teinud 9 aastat üliõpilasi hinnates. Samuti juhendajana magistritöid juhendanud ja retsenseerinud.
Täiendkoolituste raames olen tellijaga kokku leppinud hindamise eesmärgi ja kriteeriumid vastavalt tellija soovile.
Õppeprotsessi hindan ma kogu protsessi vältel kasutades selleks erinevaid kirjalikke ja suulisi meetode ning grupitöövorme. Näiteks HITSA koolituste raames oleme planeerinud kodutööd enne koolitust ja koolitus lõpeb lõputöö esitamisega, mida koolitusel osalejad peavad kaitsma.
Kuna täiskasvanud õppija vastutab ise oma õppimise eest, siis planeerin koolitusprotsessi pidevalt eneserefleksiooni harjutusi, et aidata õpitut mõtestada ning ise hinnata. Ma usun, et eneserefleksioon on täiskasvanute koolituses kõige mõjusam hindamisvahend. Samuti toetan õpetajana eneserefleksiooni ja aitan õpitut mõtestada, kasutades selleks erinevaid meetode.
3.4 Koostab ülevaate koolituse tulemustest (hinnangutest, edasistest tegevustest jm asjassepuutuvast) ja teavitab sellest seotud isikuid, valides ise teavitamise meetodid.
Üliõpilastöödele annan alati põhjaliku hinnangu põhjendades hindamise alused. Samuti kui tellija soovib, teen koolituse tagasisidest kokkuvõtte ja edastan endapoolsete kommentaaride ning hinnangutega selle tellijale. Lisaks olen pärast koolitust saanud tellijaga kokku ning arutanud koolituse tulemuslikkust, edastanud enda tähelepanekud ja ettepanekud. Lepin alati õppijatega kokku, kuidas tulemusi esitatakse ja kellele ning millisel viisil jagatakse.