1.1 Selgitab välja, analüüsib ja üldistab õpperühma õpi- ja erivajadusi, lähtudes sihtgrupi arenguvajadustest ning juhindudes valdkonna arengust.

​

Tellimuskoolituste puhul  on pakkumise  koostamise  aluseks tellijapoolne lähtesituatsiooni kirjeldus,mis enamasti annab  infot esialgse pakkumise  ja koolitusprogrammi koostamiseks. Koolituse ettevalmistusfaasis viin tavaliselt läbi telefoniintervjuu tellijaga või meelsamini kasutan  vahetut kohtumist tellijaga (koolitusjuht, valdkonna spetsialistid, koolitatavad), mis annab põhjalikuma ülevaate tegelikust koolitusvajadusest vs koolitussoov. Samuti annab  ülevaate tegelikust koolitusvajadusest kohtumine/intervjuu koolituse sihtgrupi esindajaga. Koolitusvajaduse analüüsi allikana  kasutan lisaks intervjuu meetodile varasemate koolituste tagasisidet, eelküsimustikku, intervjuud,  fookusgrupiintervjuud,  dokumentide analüüsi (sh arenguvestlused, kompetentsipõhine hindamine).   Intervjuude analüüsi tulemusena olen kasutanud temaatilist analüüsi  (teemakraadid) või tähenduste kategroriseerimist, mis võimaldavad välja tuua  sihtgrupile olulised teemad ja väljakutsed.

Kui koolitusele eelnevalt ei ole võimalik koolitusvajaduse analüüsi põhjalikumalt läbi viia (koolitaja soovist sõltumata), siis  kasutades erinevaid grupitöö ning individuaalseid meetode on võimalik samuti koolitusvajadust täpsustada, et luua sihtgrupi  koolitusvajadusele vastav sisu.

​

1.2 Koostab väljundipõhiseid õppekavasid (vt kutsestandardi lisa 2 Kutsestandardis kasutatud terminid), lähtudes sihtgrupi õpivajaduste analüüsist ja kavandab ressursid õppekava elluviimiseks.

​

Olen koostanud, arendanud ja rakendanud  mitmeid väljundipõhiseid õppekavasid lähtuvalt  sihtgrupi vajadustest ning tellijapoolsetest ootustest. Kuna ma olen külalislektor Tallinna Ülikoolis ning viin läbi ka täiendkoolitusi  TLÜ täiendkoolituse üksuse alt, siis minu kaasabil ning meeskonnatöö tulemusel on  valminud mitmed tasemeõppe ainekavad ning täiendõppe õppekavad.

Minu jaoks on oluline loogiline tervik,  koolitusvajadus seotud koolituse eesmärkide, sisu, meetodite, väljundite ja hindamisega. Samuti pean ma väga oluliseks eesmärkide ja väljundite puhul reaalset teostatavust ajalises raamis.

​

​​

1.3 Valmistab ette konkreetse koolituse sisu ja metoodika, lähtudes sihtgrupi ja õpperühma vajadustest ja õppekavas

fikseeritud õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest. Loob koolituse sisu ja uuendab/kaasajastab seda pidevalt.

​

Koolituse sisu ja metoodika valin vastavalt sihtgrupi vajadustele ning õppekavas seatud õppeväljunditele, samuti lähtun varasemast tagasisidest ning praktilisest kogemusest. Minu jaoks on äärmiselt oluline, et koolituse sisu vastaks just antud sihtgrupi vajadustele, vaatamata sellele, et koolitusteema või programm võib olla korduva iseloomuga. Seega uuendan pidevalt oma koolituse sisu ja meetode ning valin need vastavalt koolituse eesmärkidele ja väljunditele, lähtudes just antud grupi eripäradest.  Samuti on minu jaoks oluline lähtuda grupidünaamikast ja tasakaalu printsiibist, mis tähendab  avatud meelt ja  meetodite mitmekeskisust kogu  koolitusprotsessi vältel.  Arvestan sellega, et valitud meetodid oleksid tasakaalus kogu protsessi jooksul, arvestades meetodite variatiivsust, ajalist mõõdet, grupidünaamikat, samal ajal säilitades tasakaalu meetodite kasutamise intensiivsuse osas.

1.4 Koostab ja/või kohandab õppematerjale, lähtudes õppekavast ja või koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest. Viitab korrektselt allikatele, arvestades autoriõigusi.

​

Õppematerjalide puhul jälgin, et nad oleksid praktilised, selge struktuuriga, süsteemsed ning aja- ja kohapaindlikud. Kuna info on ajas muutuv ja täiskasvanuõppes me loome koolituse käigus sisu, siis on minu loodud koolitusmaterjalid  tihti töövihiku vormis, mis võimaldab osalejal  leida teemad-pidepuntid üles struktureeritud ja selgel viisil, samal ajal luues ise õppesisu, mida on võimalik pärast koolitust töösse rakendada.  Samuti poodan ma pigem elektrooniliselt jagatud õppematerjale, mis võimaldavad hoida ja säilitada ruumi meie ümber.  Koolituse käigus grupi ja õpetaja poolt loodud sisu jagan  ma enamasti grupiga elektrooniliste vahendite toel jälgides konfidentsiaalsuse nõudeid.

Viitan korrektselt allikatele ning lisan õppematerjali lõppu kasutatud kirjanduse loetelu koos soovitatava kirjandusega iseseisvaks lugemiseks.

​

​

2. Õppeprotsessi läbiviimine

​

2.1 Selgitab õppijatele õppekavas ja/või koolitusprogrammis seatud õppe eesmärke. Toetab õppijaid individuaalsete

õpieesmärkide seadmisel, aidates siduda neid õppekavast tulenevate eesmärkidega.

​

Õppe eesmärkide edastamine koolitatavatele võiks toimuda juba enne koolitust, seega  palun tellijal  võimaluse korral enne koolitust   edastada koolituse eesmärgid, et nad saaksid  enne koolitust  tutvuda.  Koolituse alguses selgitan alati osalejatele koolituse eesmärke ja väljundeid ning palun koolitatavatel  enda indidviduaalsed eesmärgid sõnastada kasutades selleks erinevaid meetode.  Mõnikord ei ole koolitatavate eesmärgid  piisavalt selged, siis grupiga jagamine või ühiselt eesmärkide sõnastamine aitab samuti eesmärke täpsustada. Kuna täiskasvanu motivatsioon koolitusprotsessis osalemiseks on erinev, siis  kasutan vahel anonüümset  tagasisidet, et saada teada  koolitatavate  tegelik eesmärk ja motivatsioon ning sellest lähtuvalt  grupidünaamikat suunata.   Üsna tihti täpsustavad koolituse eesmärgid protsessi vältel, mis tõttu kasutan erinevaid refleksiooni toetavaid meetode kogu protsessi jooksul ning koolituse lõpus jõuame alati eesmärkide ning väljunditeni tagasi, et koos ning individuaalselt hinnata, kuidas ja mis määral eesmärgid said täidetud. Vahel ei ole koolitatav koolitusele tulnud nö vabatahtlikult, vaid on tellija poolt saadetud, ka siis  aitan koolitataval eesmärke läbi  koolitusprotsessi enda jaoks teadvustada ja mõtestada.

Viide tõendusmaterjalile:

Kasutan erinevaid meetode eesmärkide sõnastamiseks nagu näiteks tummvestlus, anonüümsed märksõnad, partnerite intervjuu, mõttekaardid, metafoorkaardid, ring.

​

2.2 Rakendab erinevaid võtteid õppimist toetava keskkonna loomiseks, kaasates õppijaid. Kujundab õppimist

soodustava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna ka keerukates tingimustes, kasutades oma loovust ja kogemust.

​

Minu jaoks on koolitusprotsessis olulised nii füüsiline- psühholoogiline kui ka sotsiaal-kultuuriline keskkond.  Kui mul on võimalik koolitajana valida füüsilist keskkonda, siis see on avar, valge, soe ja õhurikas ning võimaldab piisavalt ringi liikuda ning ruumi ümber paigutada. Kuna ma olen seotud olnud projektidega, mis hõlmavad koolitusi üle eesti,  kus on olnud pigem  koolituseks ebasobivad tingimused, siis olen ka  hakkama saanud ilma elementaarsete vahenditeta ja oma loovusele ning positiivsele suhtumisele tuginedes.  Hiljem on koolituse tagasiside olnud pigem positiivne, sest tegelikult sõltub palju sellest, kuidas koolitaja ise suhtub olukorda ning kuidas ta suudab ruumi luua, sõltumata sellest, millised on välised asjaolud.  Olla loov ja positiivne ning anda endast parim, et õppimiskogemust toetada.

 Keskkonna puhul on kõige kriitilisem  alati koolituse algus ja lõpp, et saavutada osalejatega kontakt, sest isegi omavahel tuttavate inimeste  (sh sisekoolituste) puhul  tuleb läbida kohanemisfaas ning peale lõunat võidelda  energiataseme ja tähelepanu  langusega. Ma jälgin jooksvalt grupidünaamikat ning hoian kontakti õppijatega kogu protsessi vältel kasutades erinevaid meetode  keskkonna hoidmiseks.

Kuna olen ise õppinud ja töötanud välisriikides, siis on mul õpetamis- ja õppimiskogemus erinevatest riikidest pärit  õppijatega ning minu varasem kogemus diplomaadi rollis on andnud mulle  väga tugeva kultuuriteadliklusse, mistõttu  ei pea ma keskkondi ega gruppe keerulisteks olukordadeks, vaid pigem võimalusteks.

Viide tõendusmaterjalile

Töötasin 10 aastat Välisministeeriumis diplomaadina. Koolituse tagasiside minu poolt  läbiviidud koolitustele toob välja minu tugevust keskkonna loojana ja juhtijana ka väga keerulistes ja konfliktsetes olukordades.

​

2.3 Juhib õppeprotsessi, pidades silmas õppekavast tulenevaid ja õppijate individuaalseid õpieesmärke. Viib vajaduse

korral sisse muudatusi õppe etappide järjestuses ja töövormides, kaasates õpperühma ja arvestades iga üksikuõppija vajadusi. 

​

Ma usun kohalolu võlusse. Esiteks peab koolitaja ise olema kohal enda juures, omama tugevat eneserefleksiooni oskust, saama aru iseendast ning oma mõjust, jälgides enda käitumist ja  väljendusviisi, sest kui sa ei juhi iseennast, kuidas sa saad juhtida protsessi.  Samuti koolitajana  olen kohal koolitusprotsessis jälgides grupidünaamikat ning  kasutama loovust ning teadlikult meetode  protsessi ning tähelepanu hoidmiseks. Koolitajana olen küllatki paindlik kohandades planeeritut vastavalt protsessi liikumisele, samas kaotamata silmist õpieesmärke ja väljundeid. Ma austan nii enda kui ka kaasõppijate aega ning püüan hoida ruumi tulemuslikuna mõlemale poolele. Koolitajana olen piisavalt hästi ette planeerinud oma ajakasutuse, sisu ja meetodid, kuid koolitusprotsessi vältel olen valmis neid muutma ning tooma ka midagi uut sisse, mis koolitusprotsessis vajaks käsitlemist koolitatavate vajadusi silmas pidades.

Mõistan koolitusptotsessi juhtimist kui jagatud vastutust, kus nii mina koolitajana kui ka õppijad vastutavad selle eest, et meie koosveedetud aeg oleks tulemuslik. Samuti olen teadlik, et täiskasvanute õpieesmärgid ja vajadused on erinevad, aga kuni tegemist ei ole individuaalse õppega, siis tihti tuleb ka kompromisse teha.  

Viide tõendusmaterjalile

Koolituse ettevalmistamisel on mul alati ajakava teemade kaupa läbimõeldud ning materjalid vastavalt ülesehitatud. Samas kui protsessi käigus selgib, et mõni teema vajab süvitsi minemist või mõni teema on koolitavate jaoks vähem oluline, siis enda pädevust silmas pidades olen valmis muutma nii meetode, sisu  kui ka ajakava.

​

​

2.4 Kavandab ja juhib õpet lähtuvalt õpi-, grupi- ja isiksusliku kasvu protsessidest. Algatab ja juhib tegevusi vastupanu

ületamiseks õpperühmas, kasutades konfliktolukordi õppimise allikana.

​

Ma olen töötanud gruppidega avatud koolituste raames, kus inimesed tulevad kokku ainult mõneks tunniks, kui ka pikemate projektide raames, kus koolituseks kokku pandud grupp käib koos veel ka pärast koolitust (Archimesede KOV haldussuutlikkuse programm, Viljandi valla hariduse arengukava). Samuti olen  ma juhendanud tunde, kus ma näen inimese isiksusliku kasvu läbi mitme aasta, mis on minu jaoks  väga eriline kogemus.

Archimedese KOV programmi raames oli väga põnev jälgida ja toetada gruppe, kes pandi kokku enne poliitilisi liitumisotsuseid, kus grupp pidid tegema koostööd ning jagama grupi raames finantsid noorte valdkonna toetamiseks. Väga selgelt koolitajana nägin ma grupi kohanemis- , koostöö-  ja  keerulisi konfliktifaase, kus tulid välja  isiklikud  huvid ja soovid,  mis ei ühildunud grupi omadega. Kuidas grupp õppis koostööd tegema ning kasvas koos ühise eesmärgi nimel. Koolitajana oli kogu protsess väga suur õppimisallikas, kus esialgu näilisena tundunud koostöö projekti  lõppfaasis lihtsalt katkes isiklike konfliktide tulemusena ning kuidas erinevate meetodite toel see taaskord toimima saadi. Koolitajana ma olen kogenud, et konfliktid on kõige suuremad muutuste ja õppimise allikad ning pigem  tunnetan ma neid enda jaoks väljakutsetena, mis mind inimesena  ja koolitajana on palju kasvatanud,

Koolitajana ma olen piisavalt empaatiline,  positiivne, tasakaalukas ning lahendusele orienteeritud,  valdan erinevaid strateegiaid konfliktidest ülesaamiseks. Samuti oman piisavalt kogemusi läbirääkimissituatsioonidest, mida konfliktide lahendamiseks kaasa võtta.

​

​

2.5 Koostab hindamisjuhendi ja hindab õpiväljundite saavutamist.

​

Õpiväljundite saavutamist olen ma kõige rohkem hinnanud olles külalisõppejõud TLÜs, kus ma iga aasta pean hindama üliõpilaste töid ja arengut. Ma ei väida, et hindamine on minu jaoks lihtne, aga  selle 9 aastase praktika jooksul olen ma palju õppinud ning pigem pean ennast objektiivseks hindajaks, kes ei karda  anda edasi konstruktiivset kriitikat.

Täiendkoolituste raames olen ma hinnanud HITSA koolitusprogrammide raames  haridusasutuste koolitusplaane, mis on valminud koolituse tulemusena. Samuti andnud koolituse tellijale tagasiside väljundite saavutamisest.

Ma usun, et minu hindamismetoodika on aja jooksul arenenud ning püüan seda iga aasta täiendada, et tagada objektiivsus ja individuaalsus. Minu jaoks on hindamise puhul väga oluline  teadmiste, oskuste ja kogemuste rakendamine, mida täiendkoolituste puhul on päris raske hinnata, kuna sa ei näe inimesi tema töösituatsioonis.

Lisaks õppijate hindamisele, olen ma olnud ESF projektide  hindaja ning vahetu juhina viinud läbi arenguvestlusi ning pädevuspõhiseid hindamiskoolitusi. Samuti olen ma loonud pädevuspõhiseid hindamismudeleid, hinnanud oma alluvate arengut  ning läbinud ise korduvalt hindamist.

​

​

3. Õppeprotsessi analüüs ja hindamine

​

3.1 Kogub õppijatelt, kaaskoolitajatelt ja teistelt sidusgruppide liikmetelt arvamusi õppeprotsessi kohta, valides selleks sobivaimad meetodeid. Tegeleb metoodikate arendamisega.

​

Koolituse tulemuslikkust hindan kogu protsessi vältel, valides erinevaid meetode tagasidestamiseks erinevates tulemuslikkuse hindamise faasides. Koolituse tulemuslikkuse hindamisel lähtun ma D. Kirkpatricku mudelist. Reaktsioonitasandi mõõtmiseks kasutan ma erinevaid grupitöö vorme ja meetode (vaatlus, märksõnade tehnikad, tummvestlus, grupitöö), sh kasutan ka elektroonilisi vahendeid, mis võimaldavad anda vahetut tagasisidet anonüümselt (pollev.com). Tellimuskoolituste puhul tuleb enamasti kasutada tellijapoolset tagasiside küsitluse vormi, mis küll annab infot koolituse korralduse kohta, kuid koolitajale üsna vähe infot koolituse tulemuslikkuse kohta. Olen ka ise aidanud tagasiside vorme tellijale  koostada ning tagaside vormide põhjal analüüsi teinud. Õppimise ja käitumistasandi hindamiseks olen kasutanud juhtumianalüüse, rollimänge,  grupi- ja individuaalsed intervjuusid pärast koolitust. Organisatsioonitasandi hindamisel olen kasutanud organisatsiooni tulemuslikkuse näitajate analüüsi, rahuloluküsimustiku tulemusi ning projekiaruandeid (Archimedes). Lisaks olen loonud tervele organisatsioonile hindamissüsteemi koos kompetentsimudelitega  (360 kraadi metoodikal). 

​

​

3.2 Analüüsib õpitulemusi ning edaspidiseid õpi- ja arenguvajadusi, kasutades sobivaid analüüsimeetodeid, vajadusel

otsib lisateavet.

​

Õpitulemusi  analüüsin ma kogu õpiprotsessi vältel kasutades erinevaid meetode (intervjuud, grupitööd, esseed, arendusrojektid), mille põhjal selgitan välja ka koolitusvajadusi, vajadusel teen muudatusi planeeritud õpiprotsessi ning ülesannetesse.  Kõige suurem kogemus on mul  olnud 9 aastat ülikoolis üliõpilaste õpitulemuste hindamisel ja uurimistööde retsenseerimisel.  Erinevate dokumentide analüüs on ka suureks allikaks arenguvajaduste kaardistamisel. Organisatsiooni koolitusjuhina analüüsisin pidevalt arenguvestluste kokkuvõtteid ja kompetentsihindamise tulemusi, et edasist arenguvajadust planeerida. Kuna ma koolitan strateegilise planeerimise valdkonnas, siis olen aidanud kohalikel omavalitsustel analüüsida haidusvaldkonda  kasutades erinevaid meetode (SWOT, PESTEL), et arenguvajadusi kaardistada ning eesmärke seada

3.3 Sõnastab hindamiskriteeriumid ja hindab õppeprotsessi.

​

Koostan väljundipõhised õppekavad-ainekavad ning hindamiskriteeriumid õppeprotsessi läbimiseks. Kõige formaalsem on hindamine üliõpilaste hindamisel, mida ma olen teinud 9 aastat üliõpilasi hinnates. Samuti juhendajana magistritöid juhendanud ja retsenseerinud.

Täiendkoolituste raames olen tellijaga kokku leppinud hindamise eesmärgi ja kriteeriumid vastavalt tellija soovile.

Õppeprotsessi hindan ma kogu protsessi vältel kasutades selleks erinevaid kirjalikke ja suulisi meetode ning grupitöövorme. Näiteks HITSA koolituste raames oleme planeerinud kodutööd enne koolitust ja koolitus lõpeb lõputöö esitamisega, mida koolitusel osalejad peavad   kaitsma.

Kuna täiskasvanud õppija vastutab ise oma õppimise eest, siis planeerin koolitusprotsessi pidevalt eneserefleksiooni harjutusi, et aidata õpitut mõtestada ning ise hinnata. Ma usun, et eneserefleksioon on täiskasvanute koolituses kõige mõjusam hindamisvahend. Samuti toetan õpetajana eneserefleksiooni ja aitan õpitut mõtestada, kasutades selleks erinevaid meetode.  

​

​

3.4 Koostab ülevaate koolituse tulemustest (hinnangutest, edasistest tegevustest jm asjassepuutuvast) ja teavitab sellest seotud isikuid, valides ise teavitamise meetodid.

​

Üliõpilastöödele annan alati põhjaliku hinnangu põhjendades hindamise alused. Samuti kui tellija soovib, teen koolituse tagasisidest kokkuvõtte ja edastan endapoolsete kommentaaride ning hinnangutega selle tellijale. Lisaks olen pärast koolitust saanud tellijaga kokku ning arutanud koolituse tulemuslikkust, edastanud enda tähelepanekud ja ettepanekud. Lepin alati õppijatega kokku, kuidas  tulemusi esitatakse ja kellele  ning millisel viisil jagatakse.

​

​

​

​